DNS server

Daniel Neustus

Mis on DNS?

Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.

Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.

Mis on DNS server?

DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.

Miks me vajame DNS-servereid?

DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.

Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.

Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.

Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.

Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.