https://wiki.nc.ut.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Daniel77TÜ Narva Kolledži Wiki - User contributions [en]2026-10-30T14:16:25ZUser contributionsMediaWiki 1.46.2https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1868Ip command2022-12-12T18:29:01Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''.<br />
<br />
IP käsk kasutab objekte, mis võivad olla kirjutatud täis või lühi kujul. - '''"link/n"''' näitab võrguseadeid. '''"neigh/n"''' näitab ARP või NDISC vahemälu kandeid. '''"route/r"''' näitab marsruutimis tabelit.<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''.<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''.<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
IP käsus võib ka määrata uut IPv4/IPv6 aadressi, kasutades süntaksi: '''"ip a add {ip_addr/mask} dev {interface}"''' näiteks - '''"ip a add 192.168.56.1/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
Võib ka kustutada IP aadresse liidesest. '''"ip a del {ipv6_addr/ipv4_addr} dev {interface}"'''. Näide - '''"ip a del 192.168.56.1/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
== Marsruutimis tabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''.<br />
<br />
[[File:Capture31.png]]<br />
<br />
Uut marsruuti võib lisada niimoodi: '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"''' ja '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"'''. Näide - '''"ip route add 192.168.56.0/24 via 192.168.56.254"'''.<br />
<br />
Marsruute võib ka kustutada: '''"ip route del {NETWORK/MASK}"'''. Näide - '''"ip route del 192.168.56.0/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
== Uue ARP kanne lisamine ==<br />
<br />
Uut ARP kannet võib lisada järgmise käsuga: '''"ip neigh add {IP-HERE} lladdr {MAC/LLADDRESS} dev {DEVICE} nud {STATE}"'''. Näide - '''"ip neigh add 192.168.56.1 lladdr 01:1a:30:38:a8:00 dev eth0 nud perm"'''.<br />
<br />
ARP kanne kustutada võib järgmiselt - '''"ip neigh del {IPaddress} dev {DEVICE}"'''. Näide - '''"ip neigh del 192.168.56.1 dev eth1"'''.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1867Ip command2022-12-12T18:28:41Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''.<br />
<br />
IP käsk kasutab objekte, mis võivad olla kirjutatud täis või lühi kujul. - '''"link/n"''' näitab võrguseadeid. '''"neigh/n"''' näitab ARP või NDISC vahemälu kandeid. '''"route/r"''' näitab marsruutimis tabelit.<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''.<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''.<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
IP käsus võib ka määrata uut IPv4/IPv6 aadressi, kasutades süntaksi: '''"ip a add {ip_addr/mask} dev {interface}"''' näiteks - '''"ip a add 192.168.56.1/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
Võib ka kustutada IP aadresse liidesest. '''"ip a del {ipv6_addr/ipv4_addr} dev {interface}"'''. Näide - '''"ip a del 192.168.56.1/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
== Marsruutimistrabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''.<br />
<br />
[[File:Capture31.png]]<br />
<br />
Uut marsruuti võib lisada niimoodi: '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"''' ja '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"'''. Näide - '''"ip route add 192.168.56.0/24 via 192.168.56.254"'''.<br />
<br />
Marsruute võib ka kustutada: '''"ip route del {NETWORK/MASK}"'''. Näide - '''"ip route del 192.168.56.0/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
== Uue ARP kanne lisamine ==<br />
<br />
Uut ARP kannet võib lisada järgmise käsuga: '''"ip neigh add {IP-HERE} lladdr {MAC/LLADDRESS} dev {DEVICE} nud {STATE}"'''. Näide - '''"ip neigh add 192.168.56.1 lladdr 01:1a:30:38:a8:00 dev eth0 nud perm"'''.<br />
<br />
ARP kanne kustutada võib järgmiselt - '''"ip neigh del {IPaddress} dev {DEVICE}"'''. Näide - '''"ip neigh del 192.168.56.1 dev eth1"'''.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1866Ip command2022-12-12T18:28:19Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''.<br />
<br />
IP käsk kasutab objekte, mis võivad olla kirjutatud täis või lühi kujul. - '''"link/n"''' näitab võrguseadeid. '''"neigh/n"''' näitab ARP või NDISC vahemälu kandeid. '''"route/r"''' näitab marsruutimis tabelit.<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''.<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''.<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
IP käsus võib ka määrata uut IPv4/IPv6 aadressi, kasutades süntaksi: '''"ip a add {ip_addr/mask} dev {interface}"''' näiteks - '''"ip a add 192.168.56.1/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
Võib ka kustutada IP aadresse liidesest. '''"ip a del {ipv6_addr/ipv4_addr} dev {interface}"'''. Näide - '''"ip a del 192.168.56.1/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
== Marsruutimistrabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''.<br />
<br />
[[File:Capture31.png]]<br />
<br />
Uut marsruuti võib lisada niimoodi: '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"''' ja '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"'''. Näide - '''"ip route add 192.168.56.0/24 via 192.168.56.254"'''.<br />
<br />
Marsruute võib ka kustutada: '''"ip route del {NETWORK/MASK}"'''. Näide - '''"ip route del 192.168.56.0/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
== Uue ARP kanne lisamine ==<br />
<br />
Uut ARP kannet võib lisada järgmise käsuga: '''"ip neigh add {IP-HERE} lladdr {MAC/LLADDRESS} dev {DEVICE} nud {STATE}"'''. Näide - '''"ip neigh add 192.168.56.1 lladdr 01:1a:30:38:a8:00 dev eth0 nud perm"'''.<br />
<br />
ARP kanne kustutada võib järgmiselt - '''"ip neigh del {IPaddress} dev {DEVICE}"'''. Näide - '''"ip neigh del 192.168.56.1 dev eth1"'''.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1865Ip command2022-12-12T18:23:05Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''.<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''.<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''.<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
IP käsus võib ka määrata uut IPv4/IPv6 aadressi, kasutades süntaksi: '''"ip a add {ip_addr/mask} dev {interface}"''' näiteks - '''"ip a add 192.168.56.1/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
Võib ka kustutada IP aadresse liidesest. '''"ip a del {ipv6_addr/ipv4_addr} dev {interface}"'''. Näide - '''"ip a del 192.168.56.1/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
== Marsruutimistrabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''.<br />
<br />
[[File:Capture31.png]]<br />
<br />
Uut marsruuti võib lisada niimoodi: '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"''' ja '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"'''. Näide - '''"ip route add 192.168.56.0/24 via 192.168.56.254"'''.<br />
<br />
Marsruute võib ka kustutada: '''"ip route del {NETWORK/MASK}"'''. Näide - '''"ip route del 192.168.56.0/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
== Uue ARP kanne lisamine ==<br />
<br />
Uut ARP kannet võib lisada järgmise käsuga: '''"ip neigh add {IP-HERE} lladdr {MAC/LLADDRESS} dev {DEVICE} nud {STATE}"'''. Näide - '''"ip neigh add 192.168.56.1 lladdr 01:1a:30:38:a8:00 dev eth0 nud perm"'''.<br />
<br />
ARP kanne kustutada võib järgmiselt - '''"ip neigh del {IPaddress} dev {DEVICE}"'''. Näide - '''"ip neigh del 192.168.56.1 dev eth1"'''.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1864Ip command2022-12-12T18:18:44Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
IP käsus võib ka määrata uut IPv4/IPv6 aadressi, kasutades süntaksi: '''"ip a add {ip_addr/mask} dev {interface}"''' näiteks - '''"ip a add 192.168.56.1/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
Võib ka kustutada IP aadresse liidesest. '''"ip a del {ipv6_addr/ipv4_addr} dev {interface}"'''. Näide - '''"ip a del 192.168.56.1/24 dev eth0"'''<br />
<br />
== Marsruutimistrabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''.<br />
<br />
[[File:Capture31.png]]<br />
<br />
Uut marsruuti võib lisada niimoodi: '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"''' ja '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"'''. Näide - '''"ip route add 192.168.56.0/24 via 192.168.56.254"'''<br />
<br />
Marsruute võib ka kustutada: '''"ip route del {NETWORK/MASK}"'''. Näide - '''"ip route del 192.168.56.0/24 dev eth0"'''<br />
<br />
== Uue ARP kanne lisamine ==<br />
<br />
Uut ARP kannet võibb lisada järgmise käsuga: '''"ip neigh add {IP-HERE} lladdr {MAC/LLADDRESS} dev {DEVICE} nud {STATE}"'''.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1863Ip command2022-12-12T18:16:27Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
IP käsus võib ka määrata uut IPv4/IPv6 aadressi, kasutades süntaksi: '''"ip a add {ip_addr/mask} dev {interface}"''' näiteks - '''"ip a add 192.168.56.1/24 dev eth0"'''.<br />
<br />
Võib ka kustutada IP aadresse liidesest. '''"ip a del {ipv6_addr/ipv4_addr} dev {interface}"'''. Näide - '''"ip a del 192.168.56.1/24 dev eth0"'''<br />
<br />
== Marsruutimistrabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''.<br />
<br />
[[File:Capture31.png]]<br />
<br />
Uut marsruuti võib lisada niimoodi: '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"''' ja '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"'''.<br />
<br />
Marsruute võib ka kustutada: '''"ip route del {NETWORK/MASK}"'''.<br />
<br />
== Uue ARP kanne lisamine ==<br />
<br />
Uut ARP kannet võibb lisada järgmise käsuga: '''"ip neigh add {IP-HERE} lladdr {MAC/LLADDRESS} dev {DEVICE} nud {STATE}"'''.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1862Ip command2022-12-12T18:10:02Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
<br />
== Marsruutimistrabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''.<br />
<br />
[[File:Capture31.png]]<br />
<br />
Uut marsruuti võib lisada niimoodi: '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"''' ja '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"'''.<br />
<br />
Marsruute võib ka kustutada: '''"ip route del {NETWORK/MASK}"'''.<br />
<br />
== Uue ARP kanne lisamine ==<br />
<br />
Uut ARP kannet võibb lisada järgmise käsuga: '''"ip neigh add {IP-HERE} lladdr {MAC/LLADDRESS} dev {DEVICE} nud {STATE}"'''.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1861Ip command2022-12-12T18:00:23Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
<br />
== Marsruutimistrabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''<br />
<br />
[[File:Capture31.png]]<br />
<br />
Uut marsruuti võib lisada niimoodi: '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"''' ja '''"ip route add {NETWORK/MASK} via {GATEWAYIP}"'''</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1860Ip command2022-12-12T17:57:55Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
<br />
== Marsruutimistrabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''<br />
<br />
[[File:Capture31.png]]</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1859Ip command2022-12-12T17:57:42Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
<br />
== Marsruutimistrabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''<br />
<br />
[[File:Capture31.PNG]]</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Capture31.png&diff=1858File:Capture31.png2022-12-12T17:57:37Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1857Ip command2022-12-12T17:56:33Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]<br />
<br />
<br />
== Marsruutimistrabeli halduskäsud ==<br />
Kerneli "routing table" võib hallata ja manipuleerida järgmiste käsudega - '''"ip route"''', '''"ip r list"'''<br />
<br />
[[File:Capture3.PNG]]</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Capture3.PNG&diff=1856File:Capture3.PNG2022-12-12T17:56:23Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1855Ip command2022-12-12T17:49:49Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - '''"ip a"''' või '''"ip addr"'''.<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu '''"-c"''' ja '''"-br"'''. Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades '''"addr"''' asemel '''"link"'''.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1854Ip command2022-12-12T17:49:15Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: '''ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }'''<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: '''(ip --help)'''<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - '''"man ip"'''<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - "ip a" või "ip addr".<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu "-c" ja "-br". Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades "addr" asemel "link".<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1853Ip command2022-12-12T17:47:06Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: (ip --help)<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - "man ip"<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - "ip a" või "ip addr".<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu "-c" ja "-br". Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks. Võib ka kuvada võrguseadmeid, kasutades "addr" asemel "link".<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1852Ip command2022-12-12T17:45:04Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: (ip --help)<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - "man ip"<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - "ip a".<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta kasutades objekte nagu "-c" ja "-br". Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1851Ip command2022-12-12T17:44:36Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks. Kaasaegsetes Linuxi versioonides asendab IP käsk kunagise "ifconfig" käsku, kuid nüüd see on aegunud.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: (ip --help)<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - "man ip"<br />
<br />
== Kõikide IP-aadressite kuvamine ==<br />
<br />
Kõikide ip aadressite kuvamiseks võib kasutada käsku - "ip a".<br />
<br />
[[File:Capture.PNG]]<br />
<br />
Tekst on raskesti loetav, kuid seda saab muuta. Kasutades objekte nagu "-c" ja "-br". Need objektid annavad pildile värve ja muudavad teksti loetavaks.<br />
<br />
[[File:Capture4.PNG]]</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Capture4.PNG&diff=1850File:Capture4.PNG2022-12-12T17:44:28Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Capture.PNG&diff=1849File:Capture.PNG2022-12-12T17:41:06Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1848Ip command2022-12-12T17:31:18Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: (ip --help)<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - "man ip"</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1847Ip command2022-12-12T17:30:58Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline:<br />
ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: (ip --help)<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - "man ip"</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1846Ip command2022-12-12T17:29:35Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline: ip [ OPTIONS ] OBJECT { COMMAND | help }<br />
<br />
Kui olete unustanud, millised käsud on IP's siis võite kasutada järgmist käsku: (ip --help)<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]<br />
<br />
Või kui tahate saada terve loend käskudest siis saate kirjutada - "man ip"</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=Ip_command&diff=1845Ip command2022-12-12T17:25:41Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>daniel neustus<br />
== Mis on IP command? ==<br />
<br />
Iga Linuxi kasutaja peaks olema tuttav ip-käsuga võrguliideste loomiseks. Ip käsk kasutatakse ARP vahemälu haldamiseks, aadresside ja marsruutide määramiseks ja kustutamiseks ning liideste üles- või allatoomiseks.<br />
<br />
== Kuidas kasutada IP käsku? ==<br />
<br />
IP käsk on tavaliselt installitud kõikidele Linuxi distributsioonidele.<br />
IP käsu süntaks on selline:<br />
<br />
[[File:Capture5.PNG]]</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Capture5.PNG&diff=1844File:Capture5.PNG2022-12-12T17:25:24Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=DNS_server&diff=1306DNS server2022-10-09T17:58:20Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>== Mis on DNS? ==<br />
Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.<br />
<br />
Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.<br />
<br />
[[File:UntitledDiagram.png]]<br />
== Mis on DNS server? ==<br />
DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.<br />
DNS-serveri infrastruktuur või õigemini selle alus pandi paika 1980. aastate alguses. Sellest ajast on see veidi muutunud – näiteks on lisandunud uusi domeenitsoone. Nii ilmus Vene Föderatsioonis 2010. aastal kirillitsas domeen .рф. Enne seda said domeeninimed olla ainult ladinakeelsed.<br />
<br />
Kogu globaalse võrgu normaalne töö sõltub DNS-i infrastruktuurist, seega jälgivad nad pidevalt serverite tervist. Eelkõige võetakse meetmeid turvasüsteemi tugevdamiseks. Lisaks võetakse kasutusele meetmed loodusõnnetuste, elektriprobleemide ja muude hädaolukordade puhuks.<br />
<br />
== Windows Server 2019-s DNS-serveri installimine ja konfigureerimine == <br />
<br />
1. Avage Server Manager ja klõpsake nuppul "Add Roles and Features"<br />
<br />
[[File:install1.png]]<br />
<br />
2. järgmistel lehtedel vajutage nuppu "Next" kuni tuleb ette leht "Server Roles".<br />
<br />
[[File:install2.png]]<br />
<br />
3. Valige loetelust DNS-server ja vajutage "Add Features"<br />
<br />
[[File:install3.png]]<br />
<br />
4. Klõpsake järgmisel kolmel järjestikusel ekraanil nuppu "Järgmine".<br />
<br />
[[File:install5.png]]<br />
[[File:install6.png]]<br />
<br />
5. Kinnitage ja installige<br />
<br />
[[File:install7.png]]<br />
<br />
Niimoodi näeb välja DNS manager.<br />
<br />
[[File:59.png]]<br />
<br />
Siin saate teha kõike mis DNS võimaldab. Näiteks, lisada edasiotsingu tsooni, lisada pöördotsingu tsooni, A/PTR-record, MX-record, CNAME-record ning konfigureerida sekundaarset tsooni ning määrata edasisaatjat (set Forwarder) või tingimuslikut edasisaatjat (set conditional forwarder)<br />
<br />
== Oma DNS-serveri leidmine käsurida abil ==<br />
<br />
1. Avage oma käsuviip menüüst Start (või tippige Windowsi tegumiriba otsingusse "Cmd").<br />
<br />
2. Järgmisena tippige käsureale ipconfig/all ja vajutage sisestusklahvi.<br />
<br />
3. Otsige välja "DNS-serverid". Esimene aadress on esmane DNS-server ja järgmine aadress on sekundaarne DNS-server.<br />
<br />
[[File:Dns.png]]<br />
== Miks me vajame DNS-servereid ja millised need võivad olla? ==<br />
DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.<br />
<br />
Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.<br />
<br />
Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.<br />
<br />
Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.<br />
<br />
Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.<br />
<br />
== Mis on DNS-tsoonid? ==<br />
Teatud domeeninimega saab seostada mitut ressurssi – veebisait ja meiliserver. Nendel ressurssidel võivad olla erinevad IP-aadressid, mis võimaldab suurendada saidi või postisüsteemi töökindlust ja tõhusust. On saite ja alamdomeene, mille IP-aadressid võivad samuti olla erinevad.<br />
<br />
Kogu see teave saidi, alamdomeenide ja meilisüsteemi ühendamise kohta salvestatakse DNS-serveri spetsiaalsesse faili. Selle sisu nimetatakse DNS-tsooniks. Fail sisaldab järgmist tüüpi kirjeid:<br />
<br />
A - veebiressursi aadress, mis on seotud konkreetse domeeninimega.<br />
<br />
MX - meiliserveri aadress.<br />
<br />
CNAME - enamasti kasutatakse seda tüüpi kirjet alamdomeeni ühendamiseks.<br />
<br />
NS - DNS-serveri aadress, mis vastutab muude ressursikirjete sisu eest.<br />
<br />
TXT – mis tahes tekstiline teave domeeninime kohta.<br />
<br />
SPF - andmed, mis näitavad serverite loendit, mis on lisatud määratud domeeni nimel e-kirjade saatmiseks usaldusväärsete loendisse.<br />
<br />
SOA - algne tsoonikirje, mis määrab serveri teabe ja sisaldab malliteavet domeeninime kohta.<br />
<br />
== DNS-päringute tüübid == <br />
*Otsene taotlus<br />
Otsene (forward) päring – taotlus teisendada hosti nimi (sümboolne aadress) selle IP-aadressiks.<br />
<br />
*Vastupidine taotlus<br />
Vastupidine (reverse) päring on taotlus teisendada hosti IP-aadress selle nimeks.<br />
<br />
*Rekursiivne päring<br />
Rekursiivne päring hõlmab lõpliku vastuse saamist serverilt, kuhu see saadetakse. Rekursiooni teostab server.<br />
<br />
*Iteratiivne päring<br />
Iteratiivne päring eeldab ja võimaldab kliendi poolt rekursiooni teostamist.<br />
<br />
== Forward Zone lisamine ==<br />
Valige vasakpoolsel paanil oma hostinimi ja paremklõpsake selle peale, et kuvada menüü, seejärel valige [New Zone...]<br />
<br />
[[File:lz1.png]]<br />
<br />
Klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz2.png]]<br />
<br />
Märkige ruut [Primary zone] ja klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz3.png]]<br />
<br />
Märkige ruut [Forward lookup Zone] ja klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz4.png]]<br />
<br />
Sisestage tsooni nimi. Nagu alloleval ekraanipildil, määrake selle tsooni nime jaoks domeeninimi või domeeninime osa.<br />
<br />
[[File:lz5.png]]<br />
<br />
Määrake tsooni faili nimi ja klõpsake nuppu [Next]. Tsooni-faili-nimi vaikimisi on hea jätta.<br />
<br />
[[File:lz6.png]]<br />
<br />
Vaikimisi säilitades klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz7.png]]<br />
<br />
Klõpsake nuppu [Finish].<br />
<br />
[[File:lz8.png]]<br />
<br />
== MX-record lisamine ==<br />
Paremklõpsake oma domeeni nimel, et kuvada vasakpoolsel paanil menüü, seejärel valige [New Mail Exchanger(MX)...].<br />
<br />
[[File:mx1.png]]<br />
<br />
Sisestage meilivahetaja hostinimi ja FQDN järgmiselt.<br />
<br />
[[File:mx2.png]]<br />
<br />
Äsja lisandus uus postivahetaja rekord.<br />
<br />
[[File:mx3.png]]<br />
<br />
== Set Forwarder seadistamine ==<br />
Paremklõpsake hostinime ja valige [Properties].<br />
<br />
[[File:sf1.png]]<br />
<br />
Liikuge vahekaardile [Forwarders] ja klõpsake nuppu [Edit].<br />
<br />
[[File:sf2.png]]<br />
<br />
Sisestage hostinimi või IP-aadress, mille soovite edastajaks määrata.<br />
<br />
[[File:sf3.png]]<br />
<br />
DNS Forwarder on just lisatud.<br />
<br />
[[File:sf4.png]]<br />
<br />
<br />
== Kus asuvad DNS-serverid? ==<br />
DNS-süsteemi aluseks on juurserverid, mida on ainult 13. Süsteemi stabiilsuse suurendamiseks loodi nende koopiad erinevates riikides. Igale koopiale määratakse sama DNS-serveri IP-aadress, mis ülemale.<br />
<br />
13 juurserveri loend<br />
DNS-serverid paiknevad vastavalt Interneti infrastruktuuri kasutamise intensiivsusele. Enamik servereid asub Põhja-Ameerikas, kuid serverite koopiad on ka:<br />
<br />
Venemaa,<br />
Euroopa,<br />
Austraalia,<br />
Hiina, Brasiilia,<br />
AÜE,<br />
Island ja teised riigid.<br />
Venemaal asuvad DNS-i juurkoopiad Moskvas,<br />
Peterburi,<br />
Novosibirsk,<br />
Rostov Doni ääres,<br />
Jekaterinburg.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Sf4.png&diff=1305File:Sf4.png2022-10-09T17:57:29Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Sf3.png&diff=1304File:Sf3.png2022-10-09T17:57:23Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Sf2.png&diff=1303File:Sf2.png2022-10-09T17:57:16Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Sf1.png&diff=1302File:Sf1.png2022-10-09T17:57:09Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=DNS_server&diff=1301DNS server2022-10-09T17:55:37Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>== Mis on DNS? ==<br />
Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.<br />
<br />
Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.<br />
<br />
[[File:UntitledDiagram.png]]<br />
== Mis on DNS server? ==<br />
DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.<br />
DNS-serveri infrastruktuur või õigemini selle alus pandi paika 1980. aastate alguses. Sellest ajast on see veidi muutunud – näiteks on lisandunud uusi domeenitsoone. Nii ilmus Vene Föderatsioonis 2010. aastal kirillitsas domeen .рф. Enne seda said domeeninimed olla ainult ladinakeelsed.<br />
<br />
Kogu globaalse võrgu normaalne töö sõltub DNS-i infrastruktuurist, seega jälgivad nad pidevalt serverite tervist. Eelkõige võetakse meetmeid turvasüsteemi tugevdamiseks. Lisaks võetakse kasutusele meetmed loodusõnnetuste, elektriprobleemide ja muude hädaolukordade puhuks.<br />
<br />
== Windows Server 2019-s DNS-serveri installimine ja konfigureerimine == <br />
<br />
1. Avage Server Manager ja klõpsake nuppul "Add Roles and Features"<br />
<br />
[[File:install1.png]]<br />
<br />
2. järgmistel lehtedel vajutage nuppu "Next" kuni tuleb ette leht "Server Roles".<br />
<br />
[[File:install2.png]]<br />
<br />
3. Valige loetelust DNS-server ja vajutage "Add Features"<br />
<br />
[[File:install3.png]]<br />
<br />
4. Klõpsake järgmisel kolmel järjestikusel ekraanil nuppu "Järgmine".<br />
<br />
[[File:install5.png]]<br />
[[File:install6.png]]<br />
<br />
5. Kinnitage ja installige<br />
<br />
[[File:install7.png]]<br />
<br />
Niimoodi näeb välja DNS manager.<br />
<br />
[[File:59.png]]<br />
<br />
Siin saate teha kõike mis DNS võimaldab. Näiteks, lisada edasiotsingu tsooni, lisada pöördotsingu tsooni, A/PTR-record, MX-record, CNAME-record ning konfigureerida sekundaarset tsooni ning määrata edasisaatjat (set Forwarder) või tingimuslikut edasisaatjat (set conditional forwarder)<br />
<br />
== Oma DNS-serveri leidmine käsurida abil ==<br />
<br />
1. Avage oma käsuviip menüüst Start (või tippige Windowsi tegumiriba otsingusse "Cmd").<br />
<br />
2. Järgmisena tippige käsureale ipconfig/all ja vajutage sisestusklahvi.<br />
<br />
3. Otsige välja "DNS-serverid". Esimene aadress on esmane DNS-server ja järgmine aadress on sekundaarne DNS-server.<br />
<br />
[[File:Dns.png]]<br />
== Miks me vajame DNS-servereid ja millised need võivad olla? ==<br />
DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.<br />
<br />
Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.<br />
<br />
Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.<br />
<br />
Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.<br />
<br />
Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.<br />
<br />
== Mis on DNS-tsoonid? ==<br />
Teatud domeeninimega saab seostada mitut ressurssi – veebisait ja meiliserver. Nendel ressurssidel võivad olla erinevad IP-aadressid, mis võimaldab suurendada saidi või postisüsteemi töökindlust ja tõhusust. On saite ja alamdomeene, mille IP-aadressid võivad samuti olla erinevad.<br />
<br />
Kogu see teave saidi, alamdomeenide ja meilisüsteemi ühendamise kohta salvestatakse DNS-serveri spetsiaalsesse faili. Selle sisu nimetatakse DNS-tsooniks. Fail sisaldab järgmist tüüpi kirjeid:<br />
<br />
A - veebiressursi aadress, mis on seotud konkreetse domeeninimega.<br />
<br />
MX - meiliserveri aadress.<br />
<br />
CNAME - enamasti kasutatakse seda tüüpi kirjet alamdomeeni ühendamiseks.<br />
<br />
NS - DNS-serveri aadress, mis vastutab muude ressursikirjete sisu eest.<br />
<br />
TXT – mis tahes tekstiline teave domeeninime kohta.<br />
<br />
SPF - andmed, mis näitavad serverite loendit, mis on lisatud määratud domeeni nimel e-kirjade saatmiseks usaldusväärsete loendisse.<br />
<br />
SOA - algne tsoonikirje, mis määrab serveri teabe ja sisaldab malliteavet domeeninime kohta.<br />
<br />
== DNS-päringute tüübid == <br />
*Otsene taotlus<br />
Otsene (forward) päring – taotlus teisendada hosti nimi (sümboolne aadress) selle IP-aadressiks.<br />
<br />
*Vastupidine taotlus<br />
Vastupidine (reverse) päring on taotlus teisendada hosti IP-aadress selle nimeks.<br />
<br />
*Rekursiivne päring<br />
Rekursiivne päring hõlmab lõpliku vastuse saamist serverilt, kuhu see saadetakse. Rekursiooni teostab server.<br />
<br />
*Iteratiivne päring<br />
Iteratiivne päring eeldab ja võimaldab kliendi poolt rekursiooni teostamist.<br />
<br />
== Forward Zone lisamine ==<br />
Valige vasakpoolsel paanil oma hostinimi ja paremklõpsake selle peale, et kuvada menüü, seejärel valige [New Zone...]<br />
<br />
[[File:lz1.png]]<br />
<br />
Klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz2.png]]<br />
<br />
Märkige ruut [Primary zone] ja klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz3.png]]<br />
<br />
Märkige ruut [Forward lookup Zone] ja klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz4.png]]<br />
<br />
Sisestage tsooni nimi. Nagu alloleval ekraanipildil, määrake selle tsooni nime jaoks domeeninimi või domeeninime osa.<br />
<br />
[[File:lz5.png]]<br />
<br />
Määrake tsooni faili nimi ja klõpsake nuppu [Next]. Tsooni-faili-nimi vaikimisi on hea jätta.<br />
<br />
[[File:lz6.png]]<br />
<br />
Vaikimisi säilitades klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz7.png]]<br />
<br />
Klõpsake nuppu [Finish].<br />
<br />
[[File:lz8.png]]<br />
<br />
== MX-record lisamine ==<br />
Paremklõpsake oma domeeni nimel, et kuvada vasakpoolsel paanil menüü, seejärel valige [New Mail Exchanger(MX)...].<br />
<br />
[[File:mx1.png]]<br />
<br />
Sisestage meilivahetaja hostinimi ja FQDN järgmiselt.<br />
<br />
[[File:mx2.png]]<br />
<br />
Äsja lisandus uus postivahetaja rekord.<br />
<br />
[[File:mx3.png]]<br />
<br />
== Kus asuvad DNS-serverid? ==<br />
DNS-süsteemi aluseks on juurserverid, mida on ainult 13. Süsteemi stabiilsuse suurendamiseks loodi nende koopiad erinevates riikides. Igale koopiale määratakse sama DNS-serveri IP-aadress, mis ülemale.<br />
<br />
13 juurserveri loend<br />
DNS-serverid paiknevad vastavalt Interneti infrastruktuuri kasutamise intensiivsusele. Enamik servereid asub Põhja-Ameerikas, kuid serverite koopiad on ka:<br />
<br />
Venemaa,<br />
Euroopa,<br />
Austraalia,<br />
Hiina, Brasiilia,<br />
AÜE,<br />
Island ja teised riigid.<br />
Venemaal asuvad DNS-i juurkoopiad Moskvas,<br />
Peterburi,<br />
Novosibirsk,<br />
Rostov Doni ääres,<br />
Jekaterinburg.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=DNS_server&diff=1300DNS server2022-10-09T17:54:39Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>== Mis on DNS? ==<br />
Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.<br />
<br />
Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.<br />
<br />
[[File:UntitledDiagram.png]]<br />
== Mis on DNS server? ==<br />
DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.<br />
DNS-serveri infrastruktuur või õigemini selle alus pandi paika 1980. aastate alguses. Sellest ajast on see veidi muutunud – näiteks on lisandunud uusi domeenitsoone. Nii ilmus Vene Föderatsioonis 2010. aastal kirillitsas domeen .рф. Enne seda said domeeninimed olla ainult ladinakeelsed.<br />
<br />
Kogu globaalse võrgu normaalne töö sõltub DNS-i infrastruktuurist, seega jälgivad nad pidevalt serverite tervist. Eelkõige võetakse meetmeid turvasüsteemi tugevdamiseks. Lisaks võetakse kasutusele meetmed loodusõnnetuste, elektriprobleemide ja muude hädaolukordade puhuks.<br />
<br />
== Windows Server 2019-s DNS-serveri installimine ja konfigureerimine == <br />
<br />
1. Avage Server Manager ja klõpsake nuppul "Add Roles and Features"<br />
<br />
[[File:install1.png]]<br />
<br />
2. järgmistel lehtedel vajutage nuppu "Next" kuni tuleb ette leht "Server Roles".<br />
<br />
[[File:install2.png]]<br />
<br />
3. Valige loetelust DNS-server ja vajutage "Add Features"<br />
<br />
[[File:install3.png]]<br />
<br />
4. Klõpsake järgmisel kolmel järjestikusel ekraanil nuppu "Järgmine".<br />
<br />
[[File:install5.png]]<br />
[[File:install6.png]]<br />
<br />
5. Kinnitage ja installige<br />
<br />
[[File:install7.png]]<br />
<br />
Niimoodi näeb välja DNS manager.<br />
<br />
[[File:59.png]]<br />
<br />
Siin saate teha kõike mis DNS võimaldab. Näiteks, lisada edasiotsingu tsooni, lisada pöördotsingu tsooni, A/PTR-record, MX-record, CNAME-record ning konfigureerida sekundaarset tsooni ning määrata edasisaatjat (set Forwarder) või tingimuslikut edasisaatjat (set conditional forwarder)<br />
<br />
== Oma DNS-serveri leidmine käsurida abil ==<br />
<br />
1. Avage oma käsuviip menüüst Start (või tippige Windowsi tegumiriba otsingusse "Cmd").<br />
<br />
2. Järgmisena tippige käsureale ipconfig/all ja vajutage sisestusklahvi.<br />
<br />
3. Otsige välja "DNS-serverid". Esimene aadress on esmane DNS-server ja järgmine aadress on sekundaarne DNS-server.<br />
<br />
[[File:Dns.png]]<br />
== Miks me vajame DNS-servereid ja millised need võivad olla? ==<br />
DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.<br />
<br />
Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.<br />
<br />
Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.<br />
<br />
Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.<br />
<br />
Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.<br />
<br />
== Mis on DNS-tsoonid? ==<br />
Teatud domeeninimega saab seostada mitut ressurssi – veebisait ja meiliserver. Nendel ressurssidel võivad olla erinevad IP-aadressid, mis võimaldab suurendada saidi või postisüsteemi töökindlust ja tõhusust. On saite ja alamdomeene, mille IP-aadressid võivad samuti olla erinevad.<br />
<br />
Kogu see teave saidi, alamdomeenide ja meilisüsteemi ühendamise kohta salvestatakse DNS-serveri spetsiaalsesse faili. Selle sisu nimetatakse DNS-tsooniks. Fail sisaldab järgmist tüüpi kirjeid:<br />
<br />
A - veebiressursi aadress, mis on seotud konkreetse domeeninimega.<br />
<br />
MX - meiliserveri aadress.<br />
<br />
CNAME - enamasti kasutatakse seda tüüpi kirjet alamdomeeni ühendamiseks.<br />
<br />
NS - DNS-serveri aadress, mis vastutab muude ressursikirjete sisu eest.<br />
<br />
TXT – mis tahes tekstiline teave domeeninime kohta.<br />
<br />
SPF - andmed, mis näitavad serverite loendit, mis on lisatud määratud domeeni nimel e-kirjade saatmiseks usaldusväärsete loendisse.<br />
<br />
SOA - algne tsoonikirje, mis määrab serveri teabe ja sisaldab malliteavet domeeninime kohta.<br />
<br />
== DNS-päringute tüübid == <br />
*Otsene taotlus<br />
Otsene (forward) päring – taotlus teisendada hosti nimi (sümboolne aadress) selle IP-aadressiks.<br />
<br />
*Vastupidine taotlus<br />
Vastupidine (reverse) päring on taotlus teisendada hosti IP-aadress selle nimeks.<br />
<br />
*Rekursiivne päring<br />
Rekursiivne päring hõlmab lõpliku vastuse saamist serverilt, kuhu see saadetakse. Rekursiooni teostab server.<br />
<br />
*Iteratiivne päring<br />
Iteratiivne päring eeldab ja võimaldab kliendi poolt rekursiooni teostamist.<br />
<br />
== Forward Zone lisamine ==<br />
Valige vasakpoolsel paanil oma hostinimi ja paremklõpsake selle peale, et kuvada menüü, seejärel valige [New Zone...]<br />
<br />
[[File:lz1.png]]<br />
<br />
Klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz2.png]]<br />
<br />
Märkige ruut [Primary zone] ja klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz3.png]]<br />
<br />
Märkige ruut [Forward lookup Zone] ja klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz4.png]]<br />
<br />
Sisestage tsooni nimi. Nagu alloleval ekraanipildil, määrake selle tsooni nime jaoks domeeninimi või domeeninime osa.<br />
<br />
[[File:lz5.png]]<br />
<br />
Määrake tsooni faili nimi ja klõpsake nuppu [Next]. Tsooni-faili-nimi vaikimisi on hea jätta.<br />
<br />
[[File:lz6.png]]<br />
<br />
Vaikimisi säilitades klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz7.png]]<br />
<br />
Klõpsake nuppu [Finish].<br />
<br />
[[File:lz8.png]]<br />
<br />
== Kus asuvad DNS-serverid? ==<br />
DNS-süsteemi aluseks on juurserverid, mida on ainult 13. Süsteemi stabiilsuse suurendamiseks loodi nende koopiad erinevates riikides. Igale koopiale määratakse sama DNS-serveri IP-aadress, mis ülemale.<br />
<br />
13 juurserveri loend<br />
DNS-serverid paiknevad vastavalt Interneti infrastruktuuri kasutamise intensiivsusele. Enamik servereid asub Põhja-Ameerikas, kuid serverite koopiad on ka:<br />
<br />
Venemaa,<br />
Euroopa,<br />
Austraalia,<br />
Hiina, Brasiilia,<br />
AÜE,<br />
Island ja teised riigid.<br />
Venemaal asuvad DNS-i juurkoopiad Moskvas,<br />
Peterburi,<br />
Novosibirsk,<br />
Rostov Doni ääres,<br />
Jekaterinburg.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Mx3.png&diff=1299File:Mx3.png2022-10-09T17:52:38Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Mx2.png&diff=1298File:Mx2.png2022-10-09T17:52:31Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Mx1.png&diff=1297File:Mx1.png2022-10-09T17:52:16Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=DNS_server&diff=1296DNS server2022-10-09T17:51:25Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>== Mis on DNS? ==<br />
Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.<br />
<br />
Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.<br />
<br />
[[File:UntitledDiagram.png]]<br />
== Mis on DNS server? ==<br />
DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.<br />
DNS-serveri infrastruktuur või õigemini selle alus pandi paika 1980. aastate alguses. Sellest ajast on see veidi muutunud – näiteks on lisandunud uusi domeenitsoone. Nii ilmus Vene Föderatsioonis 2010. aastal kirillitsas domeen .рф. Enne seda said domeeninimed olla ainult ladinakeelsed.<br />
<br />
Kogu globaalse võrgu normaalne töö sõltub DNS-i infrastruktuurist, seega jälgivad nad pidevalt serverite tervist. Eelkõige võetakse meetmeid turvasüsteemi tugevdamiseks. Lisaks võetakse kasutusele meetmed loodusõnnetuste, elektriprobleemide ja muude hädaolukordade puhuks.<br />
<br />
== Windows Server 2019-s DNS-serveri installimine ja konfigureerimine == <br />
<br />
1. Avage Server Manager ja klõpsake nuppul "Add Roles and Features"<br />
<br />
[[File:install1.png]]<br />
<br />
2. järgmistel lehtedel vajutage nuppu "Next" kuni tuleb ette leht "Server Roles".<br />
<br />
[[File:install2.png]]<br />
<br />
3. Valige loetelust DNS-server ja vajutage "Add Features"<br />
<br />
[[File:install3.png]]<br />
<br />
4. Klõpsake järgmisel kolmel järjestikusel ekraanil nuppu "Järgmine".<br />
<br />
[[File:install5.png]]<br />
[[File:install6.png]]<br />
<br />
5. Kinnitage ja installige<br />
<br />
[[File:install7.png]]<br />
<br />
Niimoodi näeb välja DNS manager.<br />
<br />
[[File:59.png]]<br />
<br />
Siin saate teha kõike mis DNS võimaldab. Näiteks, lisada edasiotsingu tsooni, lisada pöördotsingu tsooni, A/PTR-kirje, MX-kirje, CNAME-kirje ning konfigureerida sekundaarset tsooni ning määrata edasisaatjat (set Forwarder) või tingimuslikut edasisaatjat (set conditional forwarder)<br />
<br />
== Oma DNS-serveri leidmine käsurida abil ==<br />
<br />
1. Avage oma käsuviip menüüst Start (või tippige Windowsi tegumiriba otsingusse "Cmd").<br />
<br />
2. Järgmisena tippige käsureale ipconfig/all ja vajutage sisestusklahvi.<br />
<br />
3. Otsige välja "DNS-serverid". Esimene aadress on esmane DNS-server ja järgmine aadress on sekundaarne DNS-server.<br />
<br />
[[File:Dns.png]]<br />
== Miks me vajame DNS-servereid ja millised need võivad olla? ==<br />
DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.<br />
<br />
Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.<br />
<br />
Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.<br />
<br />
Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.<br />
<br />
Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.<br />
<br />
== Mis on DNS-tsoonid? ==<br />
Teatud domeeninimega saab seostada mitut ressurssi – veebisait ja meiliserver. Nendel ressurssidel võivad olla erinevad IP-aadressid, mis võimaldab suurendada saidi või postisüsteemi töökindlust ja tõhusust. On saite ja alamdomeene, mille IP-aadressid võivad samuti olla erinevad.<br />
<br />
Kogu see teave saidi, alamdomeenide ja meilisüsteemi ühendamise kohta salvestatakse DNS-serveri spetsiaalsesse faili. Selle sisu nimetatakse DNS-tsooniks. Fail sisaldab järgmist tüüpi kirjeid:<br />
<br />
A - veebiressursi aadress, mis on seotud konkreetse domeeninimega.<br />
<br />
MX - meiliserveri aadress.<br />
<br />
CNAME - enamasti kasutatakse seda tüüpi kirjet alamdomeeni ühendamiseks.<br />
<br />
NS - DNS-serveri aadress, mis vastutab muude ressursikirjete sisu eest.<br />
<br />
TXT – mis tahes tekstiline teave domeeninime kohta.<br />
<br />
SPF - andmed, mis näitavad serverite loendit, mis on lisatud määratud domeeni nimel e-kirjade saatmiseks usaldusväärsete loendisse.<br />
<br />
SOA - algne tsoonikirje, mis määrab serveri teabe ja sisaldab malliteavet domeeninime kohta.<br />
<br />
== DNS-päringute tüübid == <br />
*Otsene taotlus<br />
Otsene (forward) päring – taotlus teisendada hosti nimi (sümboolne aadress) selle IP-aadressiks.<br />
<br />
*Vastupidine taotlus<br />
Vastupidine (reverse) päring on taotlus teisendada hosti IP-aadress selle nimeks.<br />
<br />
*Rekursiivne päring<br />
Rekursiivne päring hõlmab lõpliku vastuse saamist serverilt, kuhu see saadetakse. Rekursiooni teostab server.<br />
<br />
*Iteratiivne päring<br />
Iteratiivne päring eeldab ja võimaldab kliendi poolt rekursiooni teostamist.<br />
<br />
== Forward Zone lisamine ==<br />
Valige vasakpoolsel paanil oma hostinimi ja paremklõpsake selle peale, et kuvada menüü, seejärel valige [New Zone...]<br />
<br />
[[File:lz1.png]]<br />
<br />
Klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz2.png]]<br />
<br />
Märkige ruut [Primary zone] ja klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz3.png]]<br />
<br />
Märkige ruut [Forward lookup Zone] ja klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz4.png]]<br />
<br />
Sisestage tsooni nimi. Nagu alloleval ekraanipildil, määrake selle tsooni nime jaoks domeeninimi või domeeninime osa.<br />
<br />
[[File:lz5.png]]<br />
<br />
Määrake tsooni faili nimi ja klõpsake nuppu [Next]. Tsooni-faili-nimi vaikimisi on hea jätta.<br />
<br />
[[File:lz6.png]]<br />
<br />
Vaikimisi säilitades klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz7.png]]<br />
<br />
Klõpsake nuppu [Finish].<br />
<br />
[[File:lz8.png]]<br />
<br />
== Kus asuvad DNS-serverid? ==<br />
DNS-süsteemi aluseks on juurserverid, mida on ainult 13. Süsteemi stabiilsuse suurendamiseks loodi nende koopiad erinevates riikides. Igale koopiale määratakse sama DNS-serveri IP-aadress, mis ülemale.<br />
<br />
13 juurserveri loend<br />
DNS-serverid paiknevad vastavalt Interneti infrastruktuuri kasutamise intensiivsusele. Enamik servereid asub Põhja-Ameerikas, kuid serverite koopiad on ka:<br />
<br />
Venemaa,<br />
Euroopa,<br />
Austraalia,<br />
Hiina, Brasiilia,<br />
AÜE,<br />
Island ja teised riigid.<br />
Venemaal asuvad DNS-i juurkoopiad Moskvas,<br />
Peterburi,<br />
Novosibirsk,<br />
Rostov Doni ääres,<br />
Jekaterinburg.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=DNS_server&diff=1295DNS server2022-10-09T17:50:32Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>== Mis on DNS? ==<br />
Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.<br />
<br />
Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.<br />
<br />
[[File:UntitledDiagram.png]]<br />
== Mis on DNS server? ==<br />
DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.<br />
DNS-serveri infrastruktuur või õigemini selle alus pandi paika 1980. aastate alguses. Sellest ajast on see veidi muutunud – näiteks on lisandunud uusi domeenitsoone. Nii ilmus Vene Föderatsioonis 2010. aastal kirillitsas domeen .рф. Enne seda said domeeninimed olla ainult ladinakeelsed.<br />
<br />
Kogu globaalse võrgu normaalne töö sõltub DNS-i infrastruktuurist, seega jälgivad nad pidevalt serverite tervist. Eelkõige võetakse meetmeid turvasüsteemi tugevdamiseks. Lisaks võetakse kasutusele meetmed loodusõnnetuste, elektriprobleemide ja muude hädaolukordade puhuks.<br />
<br />
== Windows Server 2019-s DNS-serveri installimine ja konfigureerimine == <br />
<br />
1. Avage Server Manager ja klõpsake nuppul "Add Roles and Features"<br />
<br />
[[File:install1.png]]<br />
<br />
2. järgmistel lehtedel vajutage nuppu "Next" kuni tuleb ette leht "Server Roles".<br />
<br />
[[File:install2.png]]<br />
<br />
3. Valige loetelust DNS-server ja vajutage "Add Features"<br />
<br />
[[File:install3.png]]<br />
<br />
4. Klõpsake järgmisel kolmel järjestikusel ekraanil nuppu "Järgmine".<br />
<br />
[[File:install5.png]]<br />
[[File:install6.png]]<br />
<br />
5. Kinnitage ja installige<br />
<br />
[[File:install7.png]]<br />
<br />
Niimoodi näeb välja DNS manager.<br />
<br />
[[File:59.png]]<br />
<br />
Siin saate teha kõike mis DNS võimaldab. Näiteks, lisada edasiotsingu tsooni, lisada pöördotsingu tsooni, A/PTR-kirje, MX-kirje, CNAME-kirje ning konfigureerida sekundaarset tsooni ning määrata edasisaatjat (set Forwarder) või tingimuslikut edasisaatjat (set conditional forwarder)<br />
<br />
== Oma DNS-serveri leidmine käsurida abil ==<br />
<br />
1. Avage oma käsuviip menüüst Start (või tippige Windowsi tegumiriba otsingusse "Cmd").<br />
<br />
2. Järgmisena tippige käsureale ipconfig/all ja vajutage sisestusklahvi.<br />
<br />
3. Otsige välja "DNS-serverid". Esimene aadress on esmane DNS-server ja järgmine aadress on sekundaarne DNS-server.<br />
<br />
[[File:Dns.png]]<br />
== Miks me vajame DNS-servereid ja millised need võivad olla? ==<br />
DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.<br />
<br />
Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.<br />
<br />
Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.<br />
<br />
Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.<br />
<br />
Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.<br />
<br />
== Mis on DNS-tsoonid? ==<br />
Teatud domeeninimega saab seostada mitut ressurssi – veebisait ja meiliserver. Nendel ressurssidel võivad olla erinevad IP-aadressid, mis võimaldab suurendada saidi või postisüsteemi töökindlust ja tõhusust. On saite ja alamdomeene, mille IP-aadressid võivad samuti olla erinevad.<br />
<br />
Kogu see teave saidi, alamdomeenide ja meilisüsteemi ühendamise kohta salvestatakse DNS-serveri spetsiaalsesse faili. Selle sisu nimetatakse DNS-tsooniks. Fail sisaldab järgmist tüüpi kirjeid:<br />
<br />
A - veebiressursi aadress, mis on seotud konkreetse domeeninimega.<br />
<br />
MX - meiliserveri aadress.<br />
<br />
CNAME - enamasti kasutatakse seda tüüpi kirjet alamdomeeni ühendamiseks.<br />
<br />
NS - DNS-serveri aadress, mis vastutab muude ressursikirjete sisu eest.<br />
<br />
TXT – mis tahes tekstiline teave domeeninime kohta.<br />
<br />
SPF - andmed, mis näitavad serverite loendit, mis on lisatud määratud domeeni nimel e-kirjade saatmiseks usaldusväärsete loendisse.<br />
<br />
SOA - algne tsoonikirje, mis määrab serveri teabe ja sisaldab malliteavet domeeninime kohta.<br />
<br />
== DNS-päringute tüübid == <br />
*Otsene taotlus<br />
Otsene (forward) päring – taotlus teisendada hosti nimi (sümboolne aadress) selle IP-aadressiks.<br />
<br />
*Vastupidine taotlus<br />
Vastupidine (reverse) päring on taotlus teisendada hosti IP-aadress selle nimeks.<br />
<br />
*Rekursiivne päring<br />
Rekursiivne päring hõlmab lõpliku vastuse saamist serverilt, kuhu see saadetakse. Rekursiooni teostab server.<br />
<br />
*Iteratiivne päring<br />
Iteratiivne päring eeldab ja võimaldab kliendi poolt rekursiooni teostamist.<br />
<br />
== Forward Zone lisamine ==<br />
Valige vasakpoolsel paanil oma hostinimi ja paremklõpsake oma hostinime, et kuvada vasakpoolsel paanil menüü, seejärel valige [New Zone...]<br />
<br />
[[File:lz1.png]]<br />
<br />
Klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz2.png]]<br />
Märkige ruut [Primary zone] ja klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz3.png]]<br />
<br />
Märkige ruut [Forward lookup Zone] ja klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz4.png]]<br />
<br />
Sisestage tsooni nimi. Nagu alloleval ekraanipildil, määrake selle tsooni nime jaoks domeeninimi või domeeninime osa.<br />
<br />
[[File:lz5.png]]<br />
<br />
Määrake tsooni faili nimi ja klõpsake nuppu [Next]. Tsooni-faili-nimi vaikimisi on hea jätta.<br />
<br />
[[File:lz6.png]]<br />
<br />
Vaikimisi säilitades klõpsake nuppu [Next].<br />
<br />
[[File:lz7.png]]<br />
<br />
Klõpsake nuppu [Finish].<br />
<br />
[[File:lz8.png]]<br />
<br />
== Kus asuvad DNS-serverid? ==<br />
DNS-süsteemi aluseks on juurserverid, mida on ainult 13. Süsteemi stabiilsuse suurendamiseks loodi nende koopiad erinevates riikides. Igale koopiale määratakse sama DNS-serveri IP-aadress, mis ülemale.<br />
<br />
13 juurserveri loend<br />
DNS-serverid paiknevad vastavalt Interneti infrastruktuuri kasutamise intensiivsusele. Enamik servereid asub Põhja-Ameerikas, kuid serverite koopiad on ka:<br />
<br />
Venemaa,<br />
Euroopa,<br />
Austraalia,<br />
Hiina, Brasiilia,<br />
AÜE,<br />
Island ja teised riigid.<br />
Venemaal asuvad DNS-i juurkoopiad Moskvas,<br />
Peterburi,<br />
Novosibirsk,<br />
Rostov Doni ääres,<br />
Jekaterinburg.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Lz8.png&diff=1294File:Lz8.png2022-10-09T17:48:36Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Lz7.png&diff=1293File:Lz7.png2022-10-09T17:48:27Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Lz6.png&diff=1292File:Lz6.png2022-10-09T17:48:19Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Lz5.png&diff=1291File:Lz5.png2022-10-09T17:48:09Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Lz4.png&diff=1290File:Lz4.png2022-10-09T17:48:01Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Lz3.png&diff=1289File:Lz3.png2022-10-09T17:47:53Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Lz2.png&diff=1288File:Lz2.png2022-10-09T17:47:45Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=File:Lz1.png&diff=1287File:Lz1.png2022-10-09T17:47:36Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div></div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=DNS_server&diff=1285DNS server2022-10-07T17:46:01Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>== Mis on DNS? ==<br />
Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.<br />
<br />
Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.<br />
<br />
[[File:UntitledDiagram.png]]<br />
== Mis on DNS server? ==<br />
DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.<br />
DNS-serveri infrastruktuur või õigemini selle alus pandi paika 1980. aastate alguses. Sellest ajast on see veidi muutunud – näiteks on lisandunud uusi domeenitsoone. Nii ilmus Vene Föderatsioonis 2010. aastal kirillitsas domeen .рф. Enne seda said domeeninimed olla ainult ladinakeelsed.<br />
<br />
Kogu globaalse võrgu normaalne töö sõltub DNS-i infrastruktuurist, seega jälgivad nad pidevalt serverite tervist. Eelkõige võetakse meetmeid turvasüsteemi tugevdamiseks. Lisaks võetakse kasutusele meetmed loodusõnnetuste, elektriprobleemide ja muude hädaolukordade puhuks.<br />
<br />
== Windows Server 2019-s DNS-serveri installimine ja konfigureerimine == <br />
<br />
1. Avage Server Manager ja klõpsake nuppul "Add Roles and Features"<br />
<br />
[[File:install1.png]]<br />
<br />
2. järgmistel lehtedel vajutage nuppu "Next" kuni tuleb ette leht "Server Roles".<br />
<br />
[[File:install2.png]]<br />
<br />
3. Valige loetelust DNS-server ja vajutage "Add Features"<br />
<br />
[[File:install3.png]]<br />
<br />
4. Klõpsake järgmisel kolmel järjestikusel ekraanil nuppu "Järgmine".<br />
<br />
[[File:install5.png]]<br />
[[File:install6.png]]<br />
<br />
5. Kinnitage ja installige<br />
<br />
[[File:install7.png]]<br />
<br />
Niimoodi näeb välja DNS manager.<br />
<br />
[[File:59.png]]<br />
<br />
Siin saate teha kõike mis DNS võimaldab. Näiteks, lisada edasiotsingu tsooni, lisada pöördotsingu tsooni, A/PTR-kirje, MX-kirje, CNAME-kirje ning konfigureerida sekundaarset tsooni ning määrata edasisaatjat (set Forwarder) või tingimuslikut edasisaatjat (set conditional forwarder)<br />
<br />
== Oma DNS-serveri leidmine käsurida abil ==<br />
<br />
1. Avage oma käsuviip menüüst Start (või tippige Windowsi tegumiriba otsingusse "Cmd").<br />
<br />
2. Järgmisena tippige käsureale ipconfig/all ja vajutage sisestusklahvi.<br />
<br />
3. Otsige välja "DNS-serverid". Esimene aadress on esmane DNS-server ja järgmine aadress on sekundaarne DNS-server.<br />
<br />
[[File:Dns.png]]<br />
== Miks me vajame DNS-servereid ja millised need võivad olla? ==<br />
DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.<br />
<br />
Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.<br />
<br />
Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.<br />
<br />
Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.<br />
<br />
Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.<br />
<br />
== Mis on DNS-tsoonid? ==<br />
Teatud domeeninimega saab seostada mitut ressurssi – veebisait ja meiliserver. Nendel ressurssidel võivad olla erinevad IP-aadressid, mis võimaldab suurendada saidi või postisüsteemi töökindlust ja tõhusust. On saite ja alamdomeene, mille IP-aadressid võivad samuti olla erinevad.<br />
<br />
Kogu see teave saidi, alamdomeenide ja meilisüsteemi ühendamise kohta salvestatakse DNS-serveri spetsiaalsesse faili. Selle sisu nimetatakse DNS-tsooniks. Fail sisaldab järgmist tüüpi kirjeid:<br />
<br />
A - veebiressursi aadress, mis on seotud konkreetse domeeninimega.<br />
<br />
MX - meiliserveri aadress.<br />
<br />
CNAME - enamasti kasutatakse seda tüüpi kirjet alamdomeeni ühendamiseks.<br />
<br />
NS - DNS-serveri aadress, mis vastutab muude ressursikirjete sisu eest.<br />
<br />
TXT – mis tahes tekstiline teave domeeninime kohta.<br />
<br />
SPF - andmed, mis näitavad serverite loendit, mis on lisatud määratud domeeni nimel e-kirjade saatmiseks usaldusväärsete loendisse.<br />
<br />
SOA - algne tsoonikirje, mis määrab serveri teabe ja sisaldab malliteavet domeeninime kohta.<br />
<br />
== DNS-päringute tüübid == <br />
*Otsene taotlus<br />
Otsene (forward) päring – taotlus teisendada hosti nimi (sümboolne aadress) selle IP-aadressiks.<br />
<br />
*Vastupidine taotlus<br />
Vastupidine (reverse) päring on taotlus teisendada hosti IP-aadress selle nimeks.<br />
<br />
*Rekursiivne päring<br />
Rekursiivne päring hõlmab lõpliku vastuse saamist serverilt, kuhu see saadetakse. Rekursiooni teostab server.<br />
<br />
*Iteratiivne päring<br />
Iteratiivne päring eeldab ja võimaldab kliendi poolt rekursiooni teostamist.<br />
<br />
== Kus asuvad DNS-serverid? ==<br />
DNS-süsteemi aluseks on juurserverid, mida on ainult 13. Süsteemi stabiilsuse suurendamiseks loodi nende koopiad erinevates riikides. Igale koopiale määratakse sama DNS-serveri IP-aadress, mis ülemale.<br />
<br />
13 juurserveri loend<br />
DNS-serverid paiknevad vastavalt Interneti infrastruktuuri kasutamise intensiivsusele. Enamik servereid asub Põhja-Ameerikas, kuid serverite koopiad on ka:<br />
<br />
Venemaa,<br />
Euroopa,<br />
Austraalia,<br />
Hiina, Brasiilia,<br />
AÜE,<br />
Island ja teised riigid.<br />
Venemaal asuvad DNS-i juurkoopiad Moskvas,<br />
Peterburi,<br />
Novosibirsk,<br />
Rostov Doni ääres,<br />
Jekaterinburg.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=DNS_server&diff=1284DNS server2022-10-07T17:45:20Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>== Mis on DNS? ==<br />
Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.<br />
<br />
Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.<br />
<br />
[[File:UntitledDiagram.png]]<br />
== Mis on DNS server? ==<br />
DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.<br />
DNS-serveri infrastruktuur või õigemini selle alus pandi paika 1980. aastate alguses. Sellest ajast on see veidi muutunud – näiteks on lisandunud uusi domeenitsoone. Nii ilmus Vene Föderatsioonis 2010. aastal kirillitsas domeen .рф. Enne seda said domeeninimed olla ainult ladinakeelsed.<br />
<br />
Kogu globaalse võrgu normaalne töö sõltub DNS-i infrastruktuurist, seega jälgivad nad pidevalt serverite tervist. Eelkõige võetakse meetmeid turvasüsteemi tugevdamiseks. Lisaks võetakse kasutusele meetmed loodusõnnetuste, elektriprobleemide ja muude hädaolukordade puhuks.<br />
<br />
== Windows Server 2019-s DNS-serveri installimine ja konfigureerimine == <br />
<br />
1. Avage Server Manager ja klõpsake nuppul "Add Roles and Features"<br />
<br />
[[File:install1.png]]<br />
<br />
2. järgmistel lehtedel vajutage nuppu "Next" kuni tuleb ette leht "Server Roles".<br />
<br />
[[File:install2.png]]<br />
<br />
3. Valige loetelust DNS-server ja vajutage "Add Features"<br />
<br />
[[File:install3.png]]<br />
<br />
4. Klõpsake järgmisel kolmel järjestikusel ekraanil nuppu "Järgmine".<br />
<br />
[[File:install5.png]]<br />
[[File:install6.png]]<br />
<br />
5. Kinnitage ja installige<br />
<br />
[[File:install7.png]]<br />
<br />
Niimoodi näeb välja DNS manager.<br />
<br />
[[File:59.png]]<br />
<br />
Siin saate teha kõike mis DNS võimaldab. Näiteks, lisada edasiotsingu tsooni, lisada pöördotsingu tsooni, A/PTR-kirje, MX-kirje, CNAME-kirje ning konfigureerida sekundaarset tsooni ning määrata edasisaatjat (set Forwarder) või tingimuslikut edasisaatjat (set conditional forwarder)<br />
<br />
== Oma DNS-serveri leidmine käsurida abil ==<br />
<br />
1. Avage oma käsuviip menüüst Start (või tippige Windowsi tegumiriba otsingusse "Cmd").<br />
<br />
2. Järgmisena tippige käsureale ipconfig/all ja vajutage sisestusklahvi.<br />
<br />
3. Otsige välja "DNS-serverid". Esimene aadress on esmane DNS-server ja järgmine aadress on sekundaarne DNS-server.<br />
<br />
[[File:Dns.png]]<br />
== Miks me vajame DNS-servereid ja millised need võivad olla? ==<br />
DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.<br />
<br />
Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.<br />
<br />
Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.<br />
<br />
Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.<br />
<br />
Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.<br />
<br />
== Mis on DNS-tsoonid? ==<br />
Teatud domeeninimega saab seostada mitut ressurssi – veebisait ja meiliserver. Nendel ressurssidel võivad olla erinevad IP-aadressid, mis võimaldab suurendada saidi või postisüsteemi töökindlust ja tõhusust. On saite ja alamdomeene, mille IP-aadressid võivad samuti olla erinevad.<br />
<br />
Kogu see teave saidi, alamdomeenide ja meilisüsteemi ühendamise kohta salvestatakse DNS-serveri spetsiaalsesse faili. Selle sisu nimetatakse DNS-tsooniks. Fail sisaldab järgmist tüüpi kirjeid:<br />
<br />
A - veebiressursi aadress, mis on seotud konkreetse domeeninimega.<br />
<br />
MX - meiliserveri aadress.<br />
<br />
CNAME - enamasti kasutatakse seda tüüpi kirjet alamdomeeni ühendamiseks.<br />
<br />
NS - DNS-serveri aadress, mis vastutab muude ressursikirjete sisu eest.<br />
<br />
TXT – mis tahes tekstiline teave domeeninime kohta.<br />
<br />
SPF - andmed, mis näitavad serverite loendit, mis on lisatud määratud domeeni nimel e-kirjade saatmiseks usaldusväärsete loendisse.<br />
<br />
SOA - algne tsoonikirje, mis määrab serveri teabe ja sisaldab malliteavet domeeninime kohta.<br />
<br />
== DNS-päringute tüübid == <br />
*Otsene taotlus<br />
Otsene (forward) päring – taotlus teisendada hosti nimi (sümboolne aadress) selle IP-aadressiks.<br />
<br />
*Vastupidine taotlus<br />
Vastupidine (reverse) päring on taotlus teisendada hosti IP-aadress selle nimeks.<br />
<br />
*Rekursiivne päring<br />
Rekursiivne päring hõlmab lõpliku vastuse saamist serverilt, kuhu see saadetakse. Rekursiooni teostab server.<br />
<br />
*Iteratiivne päring<br />
Iteratiivne päring eeldab ja võimaldab kliendi poolt rekursiooni teostamist.<br />
<br />
== Kus asuvad DNS-serverid? ==<br />
DNS-süsteemi aluseks on juurserverid, mida on ainult 13. Süsteemi stabiilsuse suurendamiseks loodi nende koopiad erinevates riikides. Igale koopiale määratakse sama DNS-serveri IP-aadress, mis ülemale.<br />
<br />
13 juurserveri loend<br />
DNS-serverid paiknevad vastavalt Interneti infrastruktuuri kasutamise intensiivsusele. Enamik servereid asub Põhja-Ameerikas, kuid serverite koopiad on ka:<br />
<br />
Venemaa,<br />
Euroopa,<br />
Austraalia,<br />
Hiina, Brasiilia,<br />
AÜE,<br />
Island ja teised riigid.<br />
Venemaal asuvad DNS-i juurkoopiad</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=DNS_server&diff=1283DNS server2022-10-07T17:42:06Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>Daniel Neustus<br />
<br />
== Mis on DNS? ==<br />
Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.<br />
<br />
Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.<br />
<br />
[[File:UntitledDiagram.png]]<br />
== Mis on DNS server? ==<br />
DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.<br />
DNS-serveri infrastruktuur või õigemini selle alus pandi paika 1980. aastate alguses. Sellest ajast on see veidi muutunud – näiteks on lisandunud uusi domeenitsoone. Nii ilmus Vene Föderatsioonis 2010. aastal kirillitsas domeen .рф. Enne seda said domeeninimed olla ainult ladinakeelsed.<br />
<br />
Kogu globaalse võrgu normaalne töö sõltub DNS-i infrastruktuurist, seega jälgivad nad pidevalt serverite tervist. Eelkõige võetakse meetmeid turvasüsteemi tugevdamiseks. Lisaks võetakse kasutusele meetmed loodusõnnetuste, elektriprobleemide ja muude hädaolukordade puhuks.<br />
<br />
== Windows Server 2019-s DNS-serveri installimine ja konfigureerimine == <br />
<br />
1. Avage Server Manager ja klõpsake nuppul "Add Roles and Features"<br />
<br />
[[File:install1.png]]<br />
<br />
2. järgmistel lehtedel vajutage nuppu "Next" kuni tuleb ette leht "Server Roles".<br />
<br />
[[File:install2.png]]<br />
<br />
3. Valige loetelust DNS-server ja vajutage "Add Features"<br />
<br />
[[File:install3.png]]<br />
<br />
4. Klõpsake järgmisel kolmel järjestikusel ekraanil nuppu "Järgmine".<br />
<br />
[[File:install5.png]]<br />
[[File:install6.png]]<br />
<br />
5. Kinnitage ja installige<br />
<br />
[[File:install7.png]]<br />
<br />
Niimoodi näeb välja DNS manager.<br />
<br />
[[File:59.png]]<br />
<br />
Siin saate teha kõike mis DNS võimaldab. Näiteks, lisada edasiotsingu tsooni, lisada pöördotsingu tsooni, A/PTR-kirje, MX-kirje, CNAME-kirje ning konfigureerida sekundaarset tsooni ning määrata edasisaatjat (set Forwarder) või tingimuslikut edasisaatjat (set conditional forwarder)<br />
<br />
== Oma DNS-serveri leidmine käsurida abil ==<br />
<br />
1. Avage oma käsuviip menüüst Start (või tippige Windowsi tegumiriba otsingusse "Cmd").<br />
<br />
2. Järgmisena tippige käsureale ipconfig/all ja vajutage sisestusklahvi.<br />
<br />
3. Otsige välja "DNS-serverid". Esimene aadress on esmane DNS-server ja järgmine aadress on sekundaarne DNS-server.<br />
<br />
[[File:Dns.png]]<br />
== Miks me vajame DNS-servereid ja millised need võivad olla? ==<br />
DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.<br />
<br />
Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.<br />
<br />
Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.<br />
<br />
Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.<br />
<br />
Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.<br />
<br />
== Mis on DNS-tsoonid? ==<br />
Teatud domeeninimega saab seostada mitut ressurssi – veebisait ja meiliserver. Nendel ressurssidel võivad olla erinevad IP-aadressid, mis võimaldab suurendada saidi või postisüsteemi töökindlust ja tõhusust. On saite ja alamdomeene, mille IP-aadressid võivad samuti olla erinevad.<br />
<br />
Kogu see teave saidi, alamdomeenide ja meilisüsteemi ühendamise kohta salvestatakse DNS-serveri spetsiaalsesse faili. Selle sisu nimetatakse DNS-tsooniks. Fail sisaldab järgmist tüüpi kirjeid:<br />
<br />
A - veebiressursi aadress, mis on seotud konkreetse domeeninimega.<br />
<br />
MX - meiliserveri aadress.<br />
<br />
CNAME - enamasti kasutatakse seda tüüpi kirjet alamdomeeni ühendamiseks.<br />
<br />
NS - DNS-serveri aadress, mis vastutab muude ressursikirjete sisu eest.<br />
<br />
TXT – mis tahes tekstiline teave domeeninime kohta.<br />
<br />
SPF - andmed, mis näitavad serverite loendit, mis on lisatud määratud domeeni nimel e-kirjade saatmiseks usaldusväärsete loendisse.<br />
<br />
SOA - algne tsoonikirje, mis määrab serveri teabe ja sisaldab malliteavet domeeninime kohta.<br />
<br />
== DNS-päringute tüübid == <br />
*Otsene taotlus<br />
Otsene (forward) päring – taotlus teisendada hosti nimi (sümboolne aadress) selle IP-aadressiks.<br />
<br />
*Vastupidine taotlus<br />
Vastupidine (reverse) päring on taotlus teisendada hosti IP-aadress selle nimeks.<br />
<br />
*Rekursiivne päring<br />
Rekursiivne päring hõlmab lõpliku vastuse saamist serverilt, kuhu see saadetakse. Rekursiooni teostab server.<br />
<br />
*Iteratiivne päring<br />
Iteratiivne päring eeldab ja võimaldab kliendi poolt rekursiooni teostamist.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=DNS_server&diff=1282DNS server2022-10-07T17:34:43Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>Daniel Neustus<br />
<br />
== Mis on DNS? ==<br />
Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.<br />
<br />
Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.<br />
<br />
[[File:UntitledDiagram.png]]<br />
== Mis on DNS server? ==<br />
DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.<br />
DNS-serveri infrastruktuur või õigemini selle alus pandi paika 1980. aastate alguses. Sellest ajast on see veidi muutunud – näiteks on lisandunud uusi domeenitsoone. Nii ilmus Vene Föderatsioonis 2010. aastal kirillitsas domeen .рф. Enne seda said domeeninimed olla ainult ladinakeelsed.<br />
<br />
Kogu globaalse võrgu normaalne töö sõltub DNS-i infrastruktuurist, seega jälgivad nad pidevalt serverite tervist. Eelkõige võetakse meetmeid turvasüsteemi tugevdamiseks. Lisaks võetakse kasutusele meetmed loodusõnnetuste, elektriprobleemide ja muude hädaolukordade puhuks.<br />
<br />
== Windows Server 2019-s DNS-serveri installimine ja konfigureerimine == <br />
<br />
1. Avage Server Manager ja klõpsake nuppul "Add Roles and Features"<br />
<br />
[[File:install1.png]]<br />
<br />
2. järgmistel lehtedel vajutage nuppu "Next" kuni tuleb ette leht "Server Roles".<br />
<br />
[[File:install2.png]]<br />
<br />
3. Valige loetelust DNS-server ja vajutage "Add Features"<br />
<br />
[[File:install3.png]]<br />
<br />
4. Klõpsake järgmisel kolmel järjestikusel ekraanil nuppu "Järgmine".<br />
<br />
[[File:install5.png]]<br />
[[File:install6.png]]<br />
<br />
5. Kinnitage ja installige<br />
<br />
[[File:install7.png]]<br />
<br />
Niimoodi näeb välja DNS manager.<br />
<br />
[[File:59.png]]<br />
<br />
Siin saate teha kõike mis DNS võimaldab.<br />
<br />
== Oma DNS-serveri leidmine käsurida abil ==<br />
<br />
1. Avage oma käsuviip menüüst Start (või tippige Windowsi tegumiriba otsingusse "Cmd").<br />
<br />
2. Järgmisena tippige käsureale ipconfig/all ja vajutage sisestusklahvi.<br />
<br />
3. Otsige välja "DNS-serverid". Esimene aadress on esmane DNS-server ja järgmine aadress on sekundaarne DNS-server.<br />
<br />
[[File:Dns.png]]<br />
== Miks me vajame DNS-servereid ja millised need võivad olla? ==<br />
DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.<br />
<br />
Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.<br />
<br />
Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.<br />
<br />
Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.<br />
<br />
Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.<br />
<br />
== Mis on DNS-tsoonid? ==<br />
Teatud domeeninimega saab seostada mitut ressurssi – veebisait ja meiliserver. Nendel ressurssidel võivad olla erinevad IP-aadressid, mis võimaldab suurendada saidi või postisüsteemi töökindlust ja tõhusust. On saite ja alamdomeene, mille IP-aadressid võivad samuti olla erinevad.<br />
<br />
Kogu see teave saidi, alamdomeenide ja meilisüsteemi ühendamise kohta salvestatakse DNS-serveri spetsiaalsesse faili. Selle sisu nimetatakse DNS-tsooniks. Fail sisaldab järgmist tüüpi kirjeid:<br />
<br />
A - veebiressursi aadress, mis on seotud konkreetse domeeninimega.<br />
<br />
MX - meiliserveri aadress.<br />
<br />
CNAME - enamasti kasutatakse seda tüüpi kirjet alamdomeeni ühendamiseks.<br />
<br />
NS - DNS-serveri aadress, mis vastutab muude ressursikirjete sisu eest.<br />
<br />
TXT – mis tahes tekstiline teave domeeninime kohta.<br />
<br />
SPF - andmed, mis näitavad serverite loendit, mis on lisatud määratud domeeni nimel e-kirjade saatmiseks usaldusväärsete loendisse.<br />
<br />
SOA - algne tsoonikirje, mis määrab serveri teabe ja sisaldab malliteavet domeeninime kohta.<br />
<br />
== DNS-päringute tüübid == <br />
*Otsene taotlus<br />
Otsene (forward) päring – taotlus teisendada hosti nimi (sümboolne aadress) selle IP-aadressiks.<br />
<br />
*Vastupidine taotlus<br />
Vastupidine (reverse) päring on taotlus teisendada hosti IP-aadress selle nimeks.<br />
<br />
*Rekursiivne päring<br />
Rekursiivne päring hõlmab lõpliku vastuse saamist serverilt, kuhu see saadetakse. Rekursiooni teostab server.<br />
<br />
*Iteratiivne päring<br />
Iteratiivne päring eeldab ja võimaldab kliendi poolt rekursiooni teostamist.</div>Daniel77https://wiki.nc.ut.ee/index.php?title=DNS_server&diff=1281DNS server2022-10-07T17:34:34Z<p>Daniel77: </p>
<hr />
<div>Daniel Neustus<br />
<br />
== Mis on DNS? ==<br />
Enne kui hakkata rääkima DNS-serveritest, räägime DNS-i tehnoloogiast endast. DNS võimaldab brauseritel, nagu Firefox, Chrome või Edge, leida kasutaja soovitud veebisaidi nime järgi. DNS-i põhimõte on sarnane nutitelefoni telefoniraamatust kontaktide otsimisele ja neile helistamisele. Selge on see, et nutitelefon ei kasuta kõne ajal inimese nime, helistada saab vaid telefoninumbri järgi. Kui sisestate nime ilma telefoninumbrita, ei saa te sellele inimesele helistada.<br />
<br />
Sama saidiga. Iga saidi nimi vastab numbrite komplektile vormingus 000.000.000.000. Seda komplekti nimetatakse IP-aadressiks, tegelik IP-aadressi näide on 192.168.55.101 või 203.113.89.134. Kui kasutaja sisestab brauseri aadressiribale saidi nime, näiteks google.com, küsib arvuti spetsiaalses DNS-serveris selle saidi IP-aadressi ja pärast õige vastuse saamist avab saidi ise.<br />
<br />
[[File:UntitledDiagram.png]]<br />
== Mis on DNS server? ==<br />
DNS server on spetsiaalne arvuti (või rühm), mis salvestab veebisaitide IP-aadresse. Viimased on omakorda seotud saitide nimedega ja töötlevad kasutajate taotlusi. Internetis on palju DNS-servereid, igal pakkujal on need olemas ja nad teenindavad oma kasutajaid.<br />
DNS-serveri infrastruktuur või õigemini selle alus pandi paika 1980. aastate alguses. Sellest ajast on see veidi muutunud – näiteks on lisandunud uusi domeenitsoone. Nii ilmus Vene Föderatsioonis 2010. aastal kirillitsas domeen .рф. Enne seda said domeeninimed olla ainult ladinakeelsed.<br />
<br />
Kogu globaalse võrgu normaalne töö sõltub DNS-i infrastruktuurist, seega jälgivad nad pidevalt serverite tervist. Eelkõige võetakse meetmeid turvasüsteemi tugevdamiseks. Lisaks võetakse kasutusele meetmed loodusõnnetuste, elektriprobleemide ja muude hädaolukordade puhuks.<br />
<br />
== Windows Server 2019-s DNS-serveri installimine ja konfigureerimine == <br />
<br />
1. Avage Server Manager ja klõpsake nuppul "Add Roles and Features"<br />
<br />
[[File:install1.png]]<br />
<br />
2. järgmistel lehtedel vajutage nuppu "Next" kuni tuleb ette leht "Server Roles".<br />
<br />
[[File:install2.png]]<br />
<br />
3. Valige loetelust DNS-server ja vajutage "Add Features"<br />
<br />
[[File:install3.png]]<br />
<br />
4. Klõpsake järgmisel kolmel järjestikusel ekraanil nuppu "Järgmine".<br />
<br />
[[File:install5.png]]<br />
[[File:install6.png]]<br />
<br />
5. Kinnitage ja installige<br />
<br />
[[File:install7.png]]<br />
<br />
Niimoodi näeb välja DNS manager.<br />
<br />
[[File:59.png]]<br />
<br />
Siin saate teha kõike mis DNS võimaldab<br />
<br />
== Oma DNS-serveri leidmine käsurida abil ==<br />
<br />
1. Avage oma käsuviip menüüst Start (või tippige Windowsi tegumiriba otsingusse "Cmd").<br />
<br />
2. Järgmisena tippige käsureale ipconfig/all ja vajutage sisestusklahvi.<br />
<br />
3. Otsige välja "DNS-serverid". Esimene aadress on esmane DNS-server ja järgmine aadress on sekundaarne DNS-server.<br />
<br />
[[File:Dns.png]]<br />
== Miks me vajame DNS-servereid ja millised need võivad olla? ==<br />
DNS-serverite põhieesmärk on salvestada domeenide kohta teavet ja pakkuda seda kasutajate nõudmisel, samuti teiste serverite DNS-kirjete vahemällu salvestamine. See on lihtsalt "kontaktide raamat", millest me eespool kirjutasime.<br />
<br />
Vahemällu salvestamise puhul on asjad mõnevõrra keerulisemad. Fakt on see, et üksainus DNS-server ei saa salvestada kogu teavet saidi aadresside ja üldiselt seotud IP-aadresside kohta. On erandeid - juur-DNS-serverid, kuid nende kohta hiljem. Kasutaja arvutis veebisaidile sisenedes kontrollib brauser esmalt kohalikku DNS-i seadete faili ehk hosts-faili. Kui vajalikku aadressi pole, saadetakse päring edasi - kasutaja Interneti-teenuse pakkuja kohalikku DNS-serverisse.<br />
<br />
Kohalik DNS-server suhtleb enamikul juhtudel teiste DNS-serveritega piirkonnas, kus taotletud sait asub. Pärast mitut kõnet sellistele serveritele saab kohalik DNS-server otsitava ja saadab need andmed brauserisse - soovitud sait avaneb. Saadud andmed salvestatakse kohalikku serverisse, mis kiirendab oluliselt selle tööd. Kuna pärast kasutaja küsitud saidi IP-aadressi "õppimist" salvestab kohalik DNS selle teabe. Varem vastuvõetud andmete salvestamise protsessi nimetatakse vahemällu salvestamiseks.<br />
<br />
Kui kasutaja siseneb uuesti varem taotletud saidile, avaneb sait kiiremini, kuna kasutatakse salvestatud teavet. Tõsi, vahemälu ei salvestata igavesti, salvestusaeg sõltub serveri enda seadistustest.<br />
<br />
Saidi IP-aadress võib muutuda – näiteks eelmise hostimise sees teisele hostimisele või serverile kolimisel. Mis sel juhul juhtub? Sel juhul töödeldakse kasutajate taotlusi saidile, mille IP-aadress on muutunud, mõnda aega vanal viisil, see tähendab, et ümbersuunamine toimub samale IP-aadressile. Ja alles pärast teatud aja möödumist (näiteks päeva) värskendatakse kohalike serverite vahemälu, mille järel pääsetakse saidile juurde uuel IP-aadressil.<br />
<br />
== Mis on DNS-tsoonid? ==<br />
Teatud domeeninimega saab seostada mitut ressurssi – veebisait ja meiliserver. Nendel ressurssidel võivad olla erinevad IP-aadressid, mis võimaldab suurendada saidi või postisüsteemi töökindlust ja tõhusust. On saite ja alamdomeene, mille IP-aadressid võivad samuti olla erinevad.<br />
<br />
Kogu see teave saidi, alamdomeenide ja meilisüsteemi ühendamise kohta salvestatakse DNS-serveri spetsiaalsesse faili. Selle sisu nimetatakse DNS-tsooniks. Fail sisaldab järgmist tüüpi kirjeid:<br />
<br />
A - veebiressursi aadress, mis on seotud konkreetse domeeninimega.<br />
<br />
MX - meiliserveri aadress.<br />
<br />
CNAME - enamasti kasutatakse seda tüüpi kirjet alamdomeeni ühendamiseks.<br />
<br />
NS - DNS-serveri aadress, mis vastutab muude ressursikirjete sisu eest.<br />
<br />
TXT – mis tahes tekstiline teave domeeninime kohta.<br />
<br />
SPF - andmed, mis näitavad serverite loendit, mis on lisatud määratud domeeni nimel e-kirjade saatmiseks usaldusväärsete loendisse.<br />
<br />
SOA - algne tsoonikirje, mis määrab serveri teabe ja sisaldab malliteavet domeeninime kohta.<br />
<br />
== DNS-päringute tüübid == <br />
*Otsene taotlus<br />
Otsene (forward) päring – taotlus teisendada hosti nimi (sümboolne aadress) selle IP-aadressiks.<br />
<br />
*Vastupidine taotlus<br />
Vastupidine (reverse) päring on taotlus teisendada hosti IP-aadress selle nimeks.<br />
<br />
*Rekursiivne päring<br />
Rekursiivne päring hõlmab lõpliku vastuse saamist serverilt, kuhu see saadetakse. Rekursiooni teostab server.<br />
<br />
*Iteratiivne päring<br />
Iteratiivne päring eeldab ja võimaldab kliendi poolt rekursiooni teostamist.</div>Daniel77